Muljed Nordic Grupi riikide aastakonverentsidelt

Henry Arnholdi muljed Nordic Grupi riikide aastakonverentsidelt

Külastades  Lätis (Cesis), Leedus (Vilnius), Rootsis (Örebro) ja nüüd Norras (Molde) toimunud aastakonverentse  sai kogetud palju heal tasemel konverentsi korraldust. Muidugi polnud nendest ükski sisu poolest ligilähedalegi nii hea kui meie Nordic Konverents kuid positiivseid üllatusi ja õppimise kohti nii konverentside kui kodade juhtimise kohta jagus küllaga. Ka Põhjamaad jagasid komplimente Läti ja Leedu konverentside korralduse kohta, ja seda mitte lihtsalt viisakusest.

Kohaliku keelt mitte kõnelejate peale mõtlesid kõik. Läti konverentsil oli täispikk inglisekeelne paralleelprogramm ja Leedu konverents oli puhtalt inglise keelne. Rootsi ja Norra esinejad lülitusid kohe inglise keelele ümber kui saali tuli keegi, kes kohaliku keelt ei kõnelenud või pakuti kõrvale tõlki. Erandiks olid juhatusele suunatud programmi osad, kuhu osadele ei olnud tavaliikmel isegi võialik minna, rääkimata rahvusvahelistest külalistest.

Kodade juhtimise kohta ütleks kokkuvõtvalt kohe seda, et Norra ja Rootsi 2016 aasta eesmärgid on peaaegu identselt Eesti omadele: oluline on saada nii rahvuskojad kui kohalikud kojad professionaalsemale tasemele ning tegevused rohkem eesmärgistatuks.

Iga konverents oli loomulikult oma nägu. Nii Rootsis kui Norras on väga aktiivsed endised rahvuskoja presidendid ja senaatorid. Senaatoreid siin jagub, sest on ju mõlema kuningriigi liikmete arv  olnud varasemalt 2000 juures.  Kui Läti ja Leedu konverentsid olid rohkem key note esinejatele fokuseeritud, Rootsil koolitustele siis Norra konverentsil oli pearõhk kodalaste ja juhatuste ettevalmistamine tulevaks aastaks.

Norras kestis programm neli täispikka päeva. Siin oli konverents, koolitused ja akadeemia omavahel kokku miksitud ning kandideeriv juhatus sai läbi 7-me eri tegevuse ettevalmistusi ning võimaluse tutvustada oma plaane.  Neid tegevusi hindasid konverentsil osalejad ja tulemused olid avalikud.

Rootsi konverentsil valmistuti samuti uueks juhatuseaastaks. Samas oli ka Koolitajate/key note esinejate tase oli väga kõrge. Stefan Engeseth, kes konsulteerib suuri korporatsioone rääkis kuidas suuri tegijaid rünnata ja turuliidri positsioon enda kätte haarata ning samas kuidas ennast selliste haide eest kaitsta.
Avaliku esinemise koolitust viis läbi JCI avaliku esinemise (public speaking) maailmameister. Nii see kui ka väitlemise võistlus ja Pecha Kucha on alati Põhjamaade aastakonverentside olulised osad.

Rootsis on kombeks Viking Test teha kohe pärast uue juhatuse valimist, millele järgneb uue presidendi järgmise aasta tegevuskava ja eelarve tutvustus. Sestap on see mõned korrad päris lõbusaks kujunenud. Presidendiketi üle andmisel pandi see esmalt kaela kõigile rahvuskoja presidentidele ajalises järjekorras ning siis ühiselt uuele presidendile.

Norras on viiking test laupäeval Gala ajal aga valimised toimuvad alles pühapäeval. Seega õnnitletakse presidenti juba päev enne valimisvõidu selgumist. Norra konverents toimub alati  kella keeramise nädalavahetusel, millega kaasneb võimalus laupäeval tunnike rohkem pidutseda. Samas on Norras JCI kultuuri üheks osaks see, et juhatuse liikmed ei lahku iial peolt viimasena, vaid pigem esimeste seas. Sellega näidatakse vastutustundlikkust ja seda, et hommikul on vaja kohustustega tegeleda.

Rootisis osalesin ka väitluse võistlusel ja meie tiim kaotas kuna olin liiga agressiivne (arvan nii, sest püüdsin huumoriga teiste väiteid õõnestada ja tõusin palju “point of information” eesmärgil). Vastasmeeskond kokkuvõte toetus erinevuste aksepteerimisele ja et ei peagi poolt või vastu olema, sest igaühele sobivad erinevad asjad. See sai ka kohtunike lugupidamise. Aga see on minu tõlgendus olukorrale.

Läti avaldas muljet TOYP tseremoonia korraldus ja TOYP kandidaatide kaasamine konverentsi programmi. TOYP raames toimus esmalt eraldi sündmusena kandidaatide öhtusöök, kus osales ka linnapea ning kus valiti välja laureaadid. Päevases programmis oli kohtumine laureaatidega, kus osalejad jaotati laudadesse ja laureaadid käisid iga laua juures endast ja tunnustuse pälvinud projektist kõnelemas. See oli hea võimalus laureaatidega tuttavaks saada. Läti puhul tooksin esile sedagi, et ka eelmiste aastate laureaatidele saadetakse alati kutsed aastakonverentsile.
Ülejäänud kolmel riigil oleks TOYP korralduse osas ni Lätilt kui Eestil palju õppida.

Norras ja Rootsis peetakse enamus rahvuskoja juhatuse koosolekutest Skype vahendusel, sest vahemaad ühte kohta kokkutulemiseks on liiga suured. Rootsi rahvuskoja valimistel esitasid isegi kolm kandidaati oma kandidatuuri videovahendusel ja ka senaatorite küsimused ja nendele vastused olid ette salvestatud. Distantsilt ja võrgus koja juhtimine eeldab muidugi süsteemsemat lahendust. Hästi toimib nt scrum meetod. Ja nii saab ka vajadusel hõlpsalt kohtumisi sagedamini pidada.

“Rootsi ja Norra konverentsid olid pisikesed ja hubased”, ütleb mu kallis abikaasa ja nõustun sellega täielikult. Eriti meeldivaks tegi olemise soe, mõistev, abistav ja hooliv suhtumine ja seda kõike veel täie siirusega.

Vaata ka Henry ülistuskõnet naistele JCI Norra Aastakonverentsil SIIN.

© Copyright 2020
JCI Estonia MTÜ I Reg nr: 80089741 I jci@jci.ee

facebookyoutube