Septembrikuus käivitas JCI Go koda taas elanikkonda kilekottide kahjulikkusest teavitava kampaania Killerkott, mis esmakordselt viidi ellu 2009a. Kampaania raames läbi viidud TNS Emori küsitluse tulemusel selgus, et enamik Eesti elanikke (87%) peab kilekotte küll keskkonnale kahjulikeks, kuid tarbijate käitumine on eelkõige mugavuse või alternatiivide puudumise tõttu teadlikkusega vastuolus. Kampaaniat on meeskond ette valmistanud juba aasta algusest alates, kuid nüüd on vast tähelepanelikumad juba sõnumeid ka tele- ja printreklaamina või sotsiaalmeedias ringlemas märganud. Killerkoti projekti tulemusel loodame vähendada Eesti elanike õhukeste kilekottide mugavustarbimist ja leida koostöös kaupmeestega mõistlikud ning keskkonnasõbralikumad alternatiivid, mida tarbijaile pakkuda.
Killerkoti hüüdnime kandev kilekott on kui halb harjumus, mille tarvitamise vähendamine või sellest loobumine saab vaid head kaasa tuua, sest see saastab meie elukeskkonda ja jääb loodusesse sattudes jäljena maha pikemaks kui tuhat aastat. Ka plastikkoti kokku kogumine ja põletamine ei ole head tegev lahendus, kuna selle protsessi käigus eralduvad mürgised gaasid. Sestap oleks kõige loodussõbralikum võtta kandekotina kasutusele alternatiive, nt riidest kotte või muid korduvkasutatavaid kotte, mis kestavad kauem.
Kampaania eestvedaja Go koja senaatori Anneli Ohvrili sõnul taotleb kampaania eelkõige muutust meie kõigi käitumises. “Kui 2009. aastal toimunud kampaania raames läbi viidud küsitluses tõdes vaid 16% vastanutest, et nad ei kasuta kilekotte, siis nüüd vastas nii kolmandik. Ometi paistab välja vastuolu meie teadmiste ja tegeliku tarbimise vahel. Riidekoti kaasavõtmine võiks olla sama loomulik kui hommikune hambapesu või rahakoti ja mobiiltelefoni kaasa võtmine – harjumus, millega saame teha ära palju head,” sõnas Ohvril.
Uuringus osalenud nimetasidki kilekottide kasutamise põhjuseks kõige sagedamini mugavust ning harjumuspärast käitumist (27%), alternatiivide puudumist tõi esile 24% vastajatest.
“Emori uuringu põhjal võib välja arvutada, et eestimaalased soetavad endale 110 miljonit suurt ja 265 miljonit väikest õhukest kilekotti aastas. Tegelikult on see arv suurem, sest inimesed hindavad oma tarbimist väiksemaks kui see tegelikult on. Eriti kahjulikud on väikesed õhukesed kilekotid, sest nende taaskasutus on väike ja ümbertöötlemine ebaefektiivne” avaldas Ohvril muret.
Kampaania kutsub kahjulike tapjakottide asemel inimesi üles kasutama riidest kotte ning puu- ja köögiviljade jaoks väikeseid võrkkotte. Oktoobri lõpuni kestev kampaania tutvustab erinevaid võimalusi, kuidas kilekottide kasutamist piirata.
Emori läbi viidud uuring on täismahus kättesaadav projekti kodulehel www.killerkott.org.
Euroopa Liidu direktiivi kohaselt peab Eesti kilekottide kasutamist alandama 90 kilekotini inimese kohta aastaks 2018 ja 40 kilekotini aastaks 2025 või keelustama kilekottide tasuta jagamise aastaks 2018.
Kampaaniat toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ning taaskasutatud plastikust materjalitootja PlastRex ja Elegro.
Autor: Inger Lilles-Nestor, Meelika Hirmo